Laiendatud tulekahju kindlustus

MÕISTED

1. Kindlustusandja on AS If Eesti Kindlustus.

2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu.

3. Kindlustatud isik (edaspidi ka ‘kindlustatu’) on isik, kellele kuulub kindlustatud ese või kelle elu, tervis on kindlustatud.

Kindlustushüvitise saamise õigus on kindlustatul, kui seadusest või kindlustuslepingust ei tulene teisiti.

4. Soodustatud isik on kolmas isik, kes on kindlustusvõtja poolt kindlustatud isiku kirjalikul nõusolekul kindlustuslepingus määratud.

Soodustatud isikul on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitist või muud kindlustusandja kohustuse täitmist

vastavalt kindlustuslepingule.

5. Kindlustuskaitse on kindlustusandja kindlustuslepingu tingimustega piiritletud kohustus maksta kindlustusjuhtumi korral

kindlustushüvitist või sooritada muud kindlustuslepingus ettenähtud teod.

6. Kindlustusperiood on kindlustuskaitse kehtivuse tähtaeg, kui kindlustuslepingust ei tulene teisiti.

7. Kindlustuse kehtivusala on kindlustuskoht või kehtivuspiirkond, kus toimunud kindlustusjuhtumi suhtes kehtib kindlustusandja

täitmise kohustus. Kindlustusandjal ei ole täitmise kohustust väljaspool kindlustuse kehtivusala toimunud juhtumite suhtes.

8. Kindlustusjuhtum on kindlustusvõtjale ja isikutele, kelle eest kindlustusvõtja vastutab (vt p 27), ootamatu ja ettenägematu

kindlustuslepingus määratletud sündmus. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusandjal lepingust tulenev täitmise kohustus.

9. Kindlustatud ese (edaspidi ka ‘kindlustusobjekt’) on kindlustatud isiku elu ja tervis või kindlustatud isikule kuuluv asi, õigus, kohustus

või kulu, mille suhtes kindlustusleping sõlmiti.

10. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.

11. Omavastutus on kindlustuslepinguga määratud rahasumma või muu kindlustuslepinguga määratud väärtus (protsent kahjust,

periood vms), mille võrra vähendatakse kindlustusandja täitmise kohustust.

12. Kindlustushüvitis on vara kindlustamise korral rahasumma, mis makstakse kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju

hüvitamiseks. Kindlustushüvitis võib olla mitterahaline (nt kindlustatud eseme asendamine).

KINDLUSTUSTUSLEPINGU DOKUMENDID JA TINGIMUSTE KOHALDAMINE

13. Kindlustuslepingu tingimused on märgitud või viidatud kindlustuspoliisil või teistes kindlustuslepingu osaks olevates dokumentides.

Kindlustusandja ja kindlustusvõtja eelnevaid tahteavaldusi, tegusid või kokkuleppeid ei loeta kindlustuslepingu osaks, kui

kindlustuspoliisil või muudes kindlustuslepingu dokumentides ei ole sätestatud teisiti.

14. Kindlustuspoliisile kirjutab alla kindlustusandja. Allkiri kindlustuspoliisil võib olla tira eeritud.

15. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlustuslepingu dokumentidest kui tervikust. Vastuolude korral lähtutakse

esmajärjekorras kindlustuspoliisil märgitud kindlustusvõtja ja kindlustusandja poolt eraldi kokkulepitud tingimustest, seejärel

kindlustusliigi lisatingimustest, siis kindlustusliigi üldtingimustest ja viimaks käesolevatest kindlustuse üldtingimustest.

16. Kui kindlustuslepingus on antud sõnale eritähendus, siis lähtutakse kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel kindlustuslepingus

toodud eritähendusest.

17. Vaidluste korral lähtutakse kindlustuslepingu dokumentide eestikeelsest tekstist, kui kindlustuslepingus ei ole märgitud teisiti.

SOODUSTATUD ISIKU MÄÄRAMINE

18. Soodustatud isik määratakse ja soodustatud isikut muudetakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkuleppel kindlustatu kirjalikul

nõusolekul. Kindlustatu kirjalik nõusolek ei ole vajalik, kui kindlustusvõtja ja kindlustatu on sama isik.

19. Pärast kindlustusvõtja surma võivad kindlustusvõtja pärijad soodustatud isikut muuta kindlustatu nõusolekul.

20. Pärast kindlustatu surma ei või soodustatud isikut muuta. Kui kindlustuslepinguga on kindlustatule antud õigus soodustatud isiku

muutmiseks, ei või kindlustatu pärijad pärast kindlustatu surma soodustatud isikut muuta.

21. Kui soodustatud isik kaotab temast tulenevate asjaolude (nt kahju tahtlik tekitamine) tõttu õiguse kindlustushüvitisele või kui

soodustatud isik on surnud või lõppenud enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

KINDLUSTUSMAKSE TASUMINE

22. Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustusmakse kindlustuslepingus ettenähtud suuruses ja tagama, et kindlustusmakse või

kokkulepitud osamakse (edaspidi ka ‘kindlustusmakse’) laekuks kindlustusandjale kindlustuslepingus ettenähtud tähtpäevaks.

23. Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustuslepingus märgitud kindlustusmakse tasuma sõltumata sellest, kas kindlustusandja on

kindlustusvõtjale saatnud vastava meeldetuletuse või arve.

KINDLUSTUSMAKSE HILINEMINE

24. Kui kindlustusvõtja hilineb järgneva kindlustusmakse (osamakse) tasumisega ega ole tasunud järgnevat kindlustusmakset ka

kindlustusandja poolt määratud täiendava tähtaja jooksul, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest nende

kindlustusjuhtumite osas, mis toimuvad pärast täiendava tähtaja möödumist.

25. Kui kindlustusandja on kindlustuslepingu kindlustusmakse mittetasumise tõttu üles öelnud, aga kindlustusvõtja tasub

 

kindlustusmakse 31 päeva jooksul arvates kindlustuslepingu ülesütlemisest, ei loeta kindlustuslepingut üles öelduks ja kindlustusandjal on

täitmise kohustus nende kindlustusjuhtumite osas, mis toimusid pärast kõigi kindlustusandjale võlgnetavate kindlustusmaksete

laekumisele järgnevat päeva.

26. Kui kindlustusandja ei ole kindlustusmakse mittetasumise tõttu kindlustuslepingut üles öelnud, on kindlustusandjal täitmise

kohustus nende kindlustusjuhtumite osas, mis toimusid pärast kõigi kindlustusandjale võlgnetavate kindlustusmaksete laekumisele

järgnevat päeva.

ISIKUD, KELLE EEST KINDLUSTUSVÕTJA VASTUTAB

27. Kindlusvõtja vastutab järgmiste isikute käitumise eest:

27.1. kindlustatu;

27.2. kindlustatuga koos elavad perekonnaliikmed;

27.3. kindlustatud vara seaduslik valdaja, samuti isik, kellele seaduslik valdaja on valduse vabatahtlikult üle andnud;

27.4. isikud, kes kasutavad kindlustatud vara kindlustusvõtja või kindlustatu või kindlustatud vara valdaja nõusolekul või heakskiidul;

27.5. isikud kes seaduse, lepingu (sh tööleping) või muu õigussuhte alusel on kohustatud järgima ekspluatatsiooni, ohutuse, kahju

vältimise, piiramise, päästmise vms nõudeid.

28. Kindlustusvõtja peab eelnimetatud isikutele selgitama kindlustuslepingust tulenevaid nõudeid (eelkõige ohutusnõudeid).

29. Kui eelnimetatud isikud ei ole kindlustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et kindlustusvõtja on lepingut rikkunud.

KINDLUSTUSANDJA KOHUSTUS TEAVITADA KINDLUSTUSVÕTJAT

30. Kui kindlustusperioodi jooksul muutub kindlustusandja nimi või õiguslik vorm, kindlustusandja aadress või kindlustusandja

struktuuriüksuse aadress, mille vahendusel leping sõlmiti, või pädeva kindlustusjärelevalve aadress, teavitab kindlustusandja

kindlustusvõtjat sellest kindlustusandja veebilehel või massiteabevahendite kaudu.

KINDLUSTUSVÕTJA KOHUSTUS TEAVITADA KINDLUSTUSANDJAT

31. Kindlustusvõtja peab lepingu sõlmimisel kirjalikult teatama kindlustusandjale kõigist kindlustusvõtjale teada olevatest asjaoludest,

millel võib olla mõju kindlustusandja otsusele kindlustusleping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel.

32. Kindlustusvõtja on kohustatud andma kindlustusandja küsimustele tõesed ja täielikud vastused, sealhulgas ka juhul, kui

kindlustusvõtja arvates võis vastav asjaolu olla kindlustusandjale juba teada.

33. Kindlustusandja tugineb kindlustuslepingu tingimuste (sh kindlustusväärtus, kindlustussumma, kindlustusmakse jms) määramisel

kindlustusavaldusel toodud andmetele. Kuni andmete muutust kajastava kirjaliku teate saamiseni loeb kindlustusandja õigeks

kindlustusavaldusel märgitud andmed.

34. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski suurenemisest (vt p 48) ja kindlustusobjekti võõrandamisest (vt p 44) viivitamata

kindlustusandjale kirjalikult teatama.

35. Kui pärast kindlustusavalduse täitmist osutusid või muutusid valeks või puudulikuks kindlustusandjale esitatud andmed või kui on

toimunud olulised muutused kindlustusobjekti iseloomustavates asjaoludes, on kindlustusvõtja kohustatud neist muutustest

kindlustusandjale kirjalikult teatama esimesel võimalusel.

36. Vara või varalise huvi kindlustamisel loetakse punkti 35 tähenduses oluliseks muu hulgas järgmised muutused: muutus

kindlustusobjekti omanik, väärtus, alaline kasutaja, kasutamisotstarve, koormatus koormatisega, kindlustusobjekt osutus pankrotivaraks

või pankrotimenetluse algatamise tõttu pankrotiohus olevaks varaks, kindlustatud vara on arestitud või selle suhtes on tehtud keelumärge

vara käsutamise piiramiseks või kui kindlustatud vara suhtes on algatatud täitemenetlus.

37. Füüsilise isiku elu ja tervise kindlustamisel loetakse punkti 35 tähenduses oluliseks muu hulgas isiku ameti muutus, isiku töötuks

jäämine või õnnetuse ohu suurenemine kindlustatu eluviisi või harrastuste muutuse (nt harrastuste ring, intensiivsus) tõttu.

38. Kindlustusandjal on õigus lähtuda kindlustusavaldusel kindlustusobjekti kohta toodud andmetest ja vastava kindlustusriski või

kindlustatud eseme kohta kindlustusandjale saadetud teadetest ka järgnevateks kindlustusperioodideks sõlmitavate kindlustuslepingute

tingimuste määramisel.

TEADETE SAATMINE

39. Kui kindlustuslepingu või seadusega on ette nähtud kindlustusvõtja teatamiskohustus, tuleb vastav teade edastada kirjalikult

kindlustuspoliisil märgitud kindlustusandja struktuuriüksuse aadressile või kindlustusandja äriregistrisse kantud aadressile.

40. Kindlustusandja teated, kindlustuspoliisid ja muud kindlustuslepinguga seotud dokumendid saadetakse kindlustuslepingus

märgitud kindlustusvõtja või kindlustatu aadressile.

KOLMANDA ISIKU RISKI KINDLUSTAMINE

41. Kui kindlustatud isikuks ei ole kindlustusvõtja, on nimeliselt kindlustuslepingus märgitud kindlustatud isikul õigus nõuda

kindlustuslepingu täitmist ja käsutada kindlustuslepingust tema suhtes tulenevaid õigusi ilma kindlustusvõtja nõusolekuta.

42. Kui kindlustatud isikuks ei ole kindlustusvõtja ja kindlustatud isik on kindlustuslepingus nimeliselt määratlemata, on kindlustatud

isikul õigus nõuda kindlustuslepingu täitmist ja käsutada kindlustuslepingust tema suhtes tulenevaid õigusi ainult kindlustusvõtja

nõusolekul.

43. Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustatud isik, ei ole kindlustusvõtjal õigust nõuda lepingu täitmist ega käsutada kindlustuslepingust

tulenevaid õigusi.

KINDLUSTATUD ASJA VÕÕRANDAMINE

44. Kindlustatud asja võõrandamisest (nt müük, kinkimine, vahetus) peavad asja võõrandaja ja omandaja kindlustusandjale viivitamata

kirjalikult teatama.

45. Kui kindlustatud asi võõrandatakse, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustuslepingust tulenevad kindlustusvõtja õigused (sh õigus

kindlustusmakse tagastamisele) ja kohustused, v.a õigused ja kohustused, mis on tekkinud enne kindlustatud asja võõrandamist.

46. Kindlustusandja suhtes ei loeta kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle läinuks enne, kui

kindlustusandja sai teada kindlustatud asja võõrandamisest.

47. Kui kindlustusandjale asja võõrandamisest nõuetekohaselt ei teatata, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui

kindlustusjuhtum toimub hiljem kui 31 päeva möödumisel ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud vastava teate saama.

KINDLUSTUSRISKI SUURENEMINE

48. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja eelneva kirjaliku nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega

lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab (vt p 27).

49. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski suurenemisest (sh suurendamisest) viivitamata kindlustusandjale kirjalikult teatama, sealhulgas

ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski.

50. Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustusriski suurenemisest teatamise kohustust täitnud, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu

täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast 31 päeva möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama.

51. Kui kindlustusvõtja või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, rikub kindlustusriski suurendamise keeldu (vt p 48) ja

kindlustusjuhtum toimub 31 päeva jooksul pärast kindlustusriski suurendamist, on kindlustusandjal, arvestades rikkumise asjaolusid,

õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada.

OHUTUSNÕUDED

52. Kindlustusvõtja on kohustatud käituma heaperemehelikult ja erilise hoolikusega, et vältida kahjuliku tagajärje tekkimist.

53. Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusobjekti suhtes täitma kõiki õigusakte, eeskirju, juhendeid, ettekirjutusi jms, mis sisaldavad

käitumisjuhiseid ohutuse tagamiseks, kahjujuhtumite ennetamiseks ja võimaliku kahju suuruse vähendamiseks.

54. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja kindlustusjuhtumi käsitlemise käigus kontrollida kindlustusobjekti

seisukorda, ohutusnõuete rakendamist ja muid kindlustatud riskide ja kindlustusobjektiga seotud asjaolusid ning nõuda kindlustusvõtjalt

ja kolmandatelt isikutelt andmeid eeltoodud asjaolude kohta.

55. Kindlustusandjal on õigus nõuda täiendavate ohutusnõuete rakendamist. Kindlustusvõtjal on õigus 10 päeva jooksul arvates

kindlustusandja täiendavate ohutusnõuete saamisest kindlustusleping ilma etteteatamistähtajata üles öelda. Kui kindlustusvõtja ei ole

eelnimetatud tähtaja jooksul kindlustusandjale kirjalikult teatanud kindlustuslepingu ülesütlemisest, loetakse täiendavad ohutusnõuded

kindlustuslepingu tingimusteks.

56. Kui täiendavate ohutusnõuete edastamisest on möödunud 31 päeva ja selleks tähtpäevaks ei ole täiendavaid ohutusnõudeid

rakendatud, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping üles öelda, teatades kindlustusvõtjale kirjalikult 31 päeva ette.

TEGUTSEMINE KAHJUJUHTUMI KORRAL

57. Kahjujuhtumi (kindlustatud asja kahjustumine, hävimine, kindlustatud kulu tekkimine, kehavigastuse tekkimine, nõude esitamine

jms) toimumise korral peab kindlustusvõtja tegutsema vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale ja olenevalt juhtumi iseloomust

teatama sellest viivitamata politseile, tuletõrjele või muule vastavaid päästetöid või juhtumi asjaolude uurimist teostavale organile.

58. Kindlustusvõtja peab kahjujuhtumi toimumisest kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis (nt e-kiri, teade kindlustusandja interneti kodulehe kaudu) teatama.

59. Kindlustusvõtja on kohustatud tarvitusele võtma abinõud kahju edasiseks piiramiseks, võimalike lisakahjude vältimiseks ja

kindlustusandja õiguste tagamiseks (nt aidates välja selgitada kahju võimaliku põhjuse, kahju tekitaja ja tunnistajate nimed).

60. Kindlustusvõtja ei või enne kahju suuruse ja kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist teha ilma kindlustusandja nõusolekuta

kahjustatud asja ega sündmuskoha suhtes viie päeva jooksul arvates kahjujuhtumi toimumisest mingeid muudatusi, mis võivad mõjutada

kahju tekkimise põhjuse või kahju suuruse kindlakstegemist. Muudatused on lubatud, kui need on vältimatult vajalikud kahju

vähendamise eesmärgil või avalikes huvides. Kindlustusandjal on õigus määrata eeltoodust pikem muudatustest hoidumise tähtaeg.

61. Kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtjal kohustus anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude,

kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta.

62. Kindlustusvõtja kohustub võimaldama kindlustusandjale sündmuskoha ja kahjustatud vara ülevaatuse teostamist ning isikute, kelle

eest kindlustusvõtja vastutab, vahetut küsitlemist.

63. Kindlustusvõtja kohustub kindlustusandjale esitama dokumente, kirjalikke seletusi, vastama suuliselt ja kirjalikult kindlustusandja

küsimustele, osalema kindlustusandja palvel sündmuskoha või kahjustunud vara ülevaatusel.

64. Kindlustusvõtja tagab, et isikud, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, annavad kindlustusandjale eelnimetatud viisil tõendeid ja teavet.

65. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustuslepingu pool 31 päeva jooksul arvates kindlustushüvitise maksmise või

kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsusest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepingu poolele kirjalikult 31

päeva ette.

KINDLUSTUSHÜVITIS

66. Kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse

kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega.

67. Kui kindlustusandja täidab kindlustuslepingu raha maksmise teel, ei ole kindlustusandjal hüvitise väljamaksmise kohustust enne, kui

hüvitise saamiseks õigustatud isik on kirjalikult teatanud arvelduskonto numbri ja kontoomaniku nime.

68. Kui kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid ei ole lõpetatud ühe kuu jooksul pärast

kindlustusjuhtumist teatamist, võib kindlustusjuhtumi kindlakstegemise korral nõuda kindlustusandja täitmise kohustuse arvel raha

maksmist ulatuses, mida kindlustusandja vastavalt asjaoludele peaks minimaalselt maksma. Tähtaja kulgemine peatub ajaks, mil

toimingute lõpetamine on takistatud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu.

69. Kui kindlustusandja täitmise kohustuse ulatus sõltub tsiviil-, kriminaal-, haldus- või haldusõiguserikkumise (väärteo) asja

menetlemise käigus tuvastatavatest asjaoludest, on kindlustusandjal õigus teha kindlustushüvitise maksmise või sellest keeldumise otsus

pärast menetluse peatamist, lõpetamist või kohtu- või vastava ametiisiku otsuse jõustumist.

70. Kindlustusandjal on kindlustushüvitise maksmisel õigus nõuda hävinud vara jäänuste või asendatud vara, samuti õigustatud isiku

valdusest õigusevastaselt välja läinud vara nõudeõiguse üleandmist kindlustusandjale. Kuni eelnimetatud vara või vara nõudeõiguse

kindlustusandjale üleandmiseni on kindlustusandjal õigus peatada kindlustushüvitise maksmine või kindlustushüvitist eelnimetatud vara

hariliku väärtuse (turuväärtuse) võrra vähendada.

71. Kui kindlustusandja on hüvitanud õigustatud isiku valdusest õigusvastaselt välja läinud asja, on kindlustusvõtjal kohustus asja

leidmisest või selle asukohast teadasaamisest kindlustusandjale viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

teatada.

72. Kui kindlustusandja viivitab oma kohustuste täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks

õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10%

väljamaksmisele kuuluvast summast.

73. Kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust (sh täiendavaid ohutusnõudeid, tõendite esitamise

kohustust), on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine omas

mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele.

74. Kui kindlustuslepingu rikkumine saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise maksmist, on kindlustusandjal õigus

makstud kindlustushüvitis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, vastavalt sellele, kas kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest

teades kindlustushüvitise maksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

75. Varalise kahju hüvitamine võib toimuda kahjustatud vara või vara osa taastamise teel, kahjustatud vara või vara osa asendamise teel

teise samaotstarbelise, samaväärse ja samasse hinnaklassi kuuluva vara või vara osaga või rahalise hüvitamise teel. Kindlustusandjal on õigus

otsustada, millisel viisil varalise kahju hüvitamine toimub.

76. Kahjustunud või hävinud vara asendamise või taastamise korral on kindlustusandjal õigus määrata vara taastamise või asendamise viis

ning isik, kes selle teostab.

77. Kindlustushüvitise maksmisel on kindlustusandjal õigus hüvitisest kinni pidada jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata

kindlustusmaksed, sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud. Kindlustusandjal on eelnimetatud õigus ka

juhul, kui kindlustushüvitis makstakse muule isikule kui kindlustusvõtja.

78. Kindlustusandjal on õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui:

78.1. kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjalise operatsiooni taoline olukord, ülest.us, rahvarahutus, streik, töökatkestus,

terrorism, tuumaenergia või radioaktiivsus; vara sundvõõrandamine;

78.2. kindlustusjuhtum on otseselt või kaudselt põhjustatud andmet..tlussüsteemide (sh tarkvara, riistvara, mikroskeemide, samuti

arvutiga seotud või sarnaste mehhanismide) mittevalmisolekust aastatuhande vahetuseks, sõltumata sellest, kas kahju tekkis enne aastat

2000, aastal 2000 või pärast seda;

78.3. kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, põhjustas kindlustusjuhtumi saabumise tahtlikult või

raske hooletuse tõttu;

78.4. kindlustusjuhtumi saabumine oli seotud kindlustusvõtja, soodustatud isiku või isiku, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, poolt

tahtliku kuriteo tunnustega teo toimepanemise või selle varjamisega;

78.5. kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, esitas kindlustusandjale kahjukäsitluse käigus

ebaõigeid andmeid;

78.6. kahju on hüvitanud muu isik.

KINDLUSTUSANDJA REGRESSIÕIGUS

79. Kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu

kuuluv kahju hüvitamise nõue.

80. Kui kindlustusvõtja või kindlustatu loobub oma nõudest kolmanda isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb

kindlustusandja oma täitmise kohustusest niivõrd, kuivõrd ta oleks saanud nõuda hüvitist selle nõude või õiguse alusel.

81. Kui kindlustusvõtjal või kindlustatul on nõue oma üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu temaga koos elava

perekonnaliikme vastu, on kindlustusandjal regressiõigus ainult juhul, kui vastava isiku selline vastutus on kindlustatud või kui vastav isik

tekitas kahju tahtlikult.

82. Kindlustusvõtja on kohustatud abistama kindlustusandjat regressnõude esitamisel, esitades nõudeõiguse teostamiseks vajalikke

andmeid, dokumente, seletusi jms.